Olen nüüd juba üle kahe kuu Hollandis, Utrechtis elanud. Et aga kellelegi ei jääks muljet, et ma siin ühe koha peal PAIGAL istun, siis siit väike ülevaade minu senistest riigisisestest rännakutest.
29.-31.08. Enschede See oli mu esimene peatuspaik Taizést saabumisel. Taizést saabusin ma Hollandisse koos Inge ja tema äärmiselt toreda perekonnaga. Et Enschede on Utrechtist üsna võimalikult kaugel, siis otsustasin paar päeva kohapeal olla ning pisut Enschedega tutvuda. Ega ma linna ennast eriti näinudki. 30.augusti õhtul avanes mul aga võimalus osaleda frantsiskaanlaste palvusel - see oli väga lihtne ja kaunis algus mu elule ühes teises kloostris, teises linnas - Utrechtis.
04.-08.09. Amerongen Olen siin Hollandis seoses Diakoonia Aasta projektiga. Igasugustes projektides osalemine tähendab aga ka teatud hulka kokkusaamisi, seminare, seletusi, koolitusi. Meie esimene kokkusaamine teiste Hollandisse sama projekti raames tulnud vabatahtlikega leidis aset just selles väikeses linnakeses. Pisut üle 7000 elanikuga Amerongenit ma eriti avastamas ei käinudki, küll aga viisid me teed neid seminari ajal 6.septembril Amersfoorti, kus meie ülesandeks oli otsida midagi "Hollandile tüüpilist" ning seda ka filmirullile jäädvustada ning samal õhtul sellest väike ettekanne teha. Selle nimel kondasime me mööda ilusat hollandipärast linnakest ringi, üritasime inimesi küsitleda ning kõike võimalikku iseäralikku märgata. Terve seminar Amerongenis kestis 5 päeva, mille kestel oli meil võimalus tutvuda kõigi umbes 40 noorega välis- ja Madalmaalt, kes olid otsustanud 10 kuud oma elust selles riigis vabatahtlikuna töötada. Siit võid Sa ka väikese ülevaate saada, kes me sellised oleme.
12.09. Oudewater Peaaegu igal pühapäeval on Casella õdedel tavaks võtta ette üks pikem jalutuskäik (umbes 15 km), et valmistada end ette kevadiseks palverännakuks Prantsusmaal Vezelayst Autuni (umbes 120 km). Minu esimene rännak koos Augustinuse õdedega sai alguse just Utrechti lähistel Oudewateris, mis on taas üks armas väike Hollandipärane linnake.
Rändasime piki vägagi Hollandile tüüpilist POLDRImaastikku. Teisisõnu kõndisime me mööda põllukanalite vahelist maariba.
28.09. Leiden Mu esimene eestlasest külaline Hollandis oli Tähti. 27.septembril oli tema mulle külaliseks ning järgmisel päeval otsustasime me külastada tema peatuspaika Leidenis.
10.10. Maarn Taas üks pühapäevane jalutuskäik. Seekord metsas. Selle kohta võid SIIT pisut põhjalikumalt lugeda.
11.-15.10. Arnhem Et ma olen Hollandis ka seoses EVS (European Voluntary Service) projektiga, siis vastav seminar toimuski just selles linnas. Seekord oli meid koos vaid 14 - 10 Saksamaalt, 1 Austriast, 1 Poolast, 1 Armeeniast ja muidugi 1 Eestist. Saime korralikult koolitatud ning pisut linna peal ringi ka kolatud. Seegi kord saadeti meid "tüüpilist Hollandit" otsima ning meie teed viisid meid Arnhemi vabaõhumuuseumisse.
16.-17.10. Maastricht 16.oktoobril saabusime terve Casella-kambaga Maastrichti - Hollandi lõunatippu, et ette võtta üks rännak Limburgi küngastel. Sestap sõitsime esmalt Noorbeeki, mis on üpris väike külake Maastrichti lähistel, ent kaardilt siiski leitav. Sealt kõndisime edasi Mheeri ning Terlindenisse. Tegime väikese peatuse Hoogcrutsis, kus imetlesime kohalikke kasse - neid jooksis "kiisutamise" peale küll tükki 10 kokku, kui mitte enam. Peale selle said üle vaadatud ka kohaliku kloostri varemed. Noorbeeki tagasi jõudes olime kõmpinud 13 km Limburgi "mägisel" maastikul ning teenisime igati ära ühe kuuma šokolaadijoogi vahukoorega (mmm... kalorid...).
27.10. Arnhem Taas kord Arnhemis. Seekord kutsuti mind tõlgiks (vene-hollandi-vene - huh, ajud siiamaani ragisevad) Gelderlandi piirkonnas elavate vabatahtlike kokkutulekule. Sest jah, meil üks noormees, kes peale slaavi keelte mingeid muid keeli ei räägi. Aga õnneks kulges see üritus hästi ja kõikidele mõistetavalt ja meil oli koos lihtsalt tore olla. Külastasime Het Dorpi (link on paraku hollandikeelne, aga Het Dorp on põhimõtteliselt puuetega inimeste keskus. "Het Dorp" tähendab "küla".), kus elavad ja töötavad Roelie, Zoltan ja Julia ehk siis mõned meist.
29.10. Maarssen Ahaa, nüüd jõuame selle tõdemuseni, et ma ei ole ainuke Hollandis elav eestlane, neid on siin päris palju ja päris mitmed juba päris pikka aega. Rahvustunne kohustas mind see väike rahvakilluke üles otsima ja nii me Maarssenis kokku saimegi - ligi 30 täiesti eesti keelt kõnelevat naisterahavast (see oli naiste õhtu seekord), kellest enamus ikka meeste pärast Hollandis on. Meie seas aga leidus kuulsuseidki - nt Eesti saadiku abikaasa, Kert Kullamäe teine pool jne. Igaüks aga ometi lihtne eestlane mõne juhuse tõttu või teadlikult Hollandisse sattunud. Igatahes oli see väga värskendav taas emakeelt pruukida.
31.10. Maarssen – Hollandsche Rading Taaskord sai üks mehine (naisine???) matkaretk ette võetud. Sedakorda kõndisime Maarssenist Hollandche Radingisse, mis on oma 16 km. Tee kulges mööda "siledat" Hollandi maastikku kanali ääri mööda, põldude keskelt läbi. Tee peal õnnestus meil olla tunnistajaks ühele õnnetule lehmale, kes piirdest hoolimata teele silkas ning selle asemel, et tagasi tulla, punuma pistis ning lõpuks tee (taas läbi piirde) võõrale karjamaale leidis. Õed olid nii kenad, et läksid farmerit hoiatama, nii et loodetavasti ei hulgu see mustakirju vissi siiamaani kusagil Utrechti lähistel ringi.
07.11. Amsterdam Kristlalselt aus olles polnud see mul küll esimene kord Amsterdamis olla, sest juunis ma ju ometi seal maandusin. Siiski-siiski, Schipol EI OLE Amsterdam. Amsterdam on kultuurimosaiik, linn täis alati sebivaid turiste, lahtiolevaid poekesi ning kõikvõimalikke atraktsioone ja muud sellist suurlinna juurde kuuluvat. Kuigi elamiseks on Amsterdam liiga suur, on ta ometi külastamiseks äärmiselt kaunis - eriti veel sellise ilusa ilmaga. Nii jalutasimegi mööda Amsterdami agaraid tänavaid ja nautisime lihtsalt võimalust ühte maailmalinna avastada.
13.-14.11. Zwolle Et seminaride vahepeal ka "omadega" kokku saada, korraldasid Zwolles elavad inimesed stiilipeo - Jamaica-stiilis halva maitse lillepidu. Minu meelest väga vahva idee ja nii ma seda võtsingi - riietusin nii maitsetult ja stiilselt kui võimalik. See tasus end ära, sest ma võitsin tasuta nädalavahetuse Zwolles. Nii et see linn saab mind veel näha...
14.11. Den Haag Terve nädala peatusid meil kaks üliõpilast (Ameerikast ja Inglismaalt), kes rändasid projekti WorldSmart raames 5 kuud mööda maailma - Ameerika, Kanada, Jaapan, Belgia, Holland, Saksamaa, Shveits, Itaalia - ning peatuvad iga nädal erinevas linnas. Otsustasime pühapäeval Romani (Inglismaa) ja tema sõbrannaga väikese väljasõidu teha ning sõitsimegi Haagi. See on linn, kus Hollandi valitsus koos istub. Nautisime taas imeilusat ilma ja ilusat Hollandi linna (mis on märksa vaiksem kui Amsterdam).
21.11. Baarn - Lage Vuursche - tundmatu maa-ala Tegelikult oli meil, nagu alati, plaanis teha üks pühapäevane jalutuskäik.
Sedakorda Utrechti lähedalt Baarnist Lage Vuursche kaudu Hollandsche Radingisse. Ilm oli imeilus, päev paljutõotav. Jalutuskäik oli tõesti imeilus. Enamiku ajast jalutasime me piki sügisest puudealleed, nautides looduse värvidemängu. Esimene peatus oli meil prints Williami palee lähistel, kus külalislahked skaudijuhid lubasid meil oma majakeses istuda ja lõunatoidust soojas ruumis nautida. Jõudsime ka viperusteta Lage Vuursche külakesse, kus otsustasime väikese peatuse teha ja külmakaitseks (ma kahtlustan, et õues olid peaaegu miinuskraadid, kõrval pildilolev järveke oli igatahes jääkaane all) kuuma shokolaadi vahukoorega juua. Nämm, ma ütlen. Edasi pidanuks me viperusteta jõudma Hollandsche Radingi raudteejaama, mis asus umbes 3 km kaugusel. Ometi, peale 6 km kõmpimist ei olnud raudteejaama kusagil. Jõudsime siiski välja ühele maanteele ning avastasime inimeste käest aru pärides, et oleme sihtpunktist võimalikult kaugel ja lähim raudteejaam asub meie alguspunktis, Baarnis, 6 km kaugusel. Aga väljas kippus juba pimedaks minema ja me olime juba ligi 15-16 km kõmpinud, nii et jaks hakkas otsa saama. Nii jäime lootma inimeste headusele ning jalutasime lähimasse bensujaama, lootes leida kedagi neljal rattal, kes on meid nõus raudteejaama viima. Lõpuks õnnestus meil 3 meist auto peale saada. Tegemist oli viisaka marokolasega, kes meid Soestdijki raudteejaama viis (selles linnakeses pidada kuninganna resideeruma, aga pimedas poleks me teda nagunii näinud). Jõudsime õnnelikult koju ning ka ülejäänud 3 said samal viisil poole tunni pärast kohale. Nii et lõpp hea, kõik hea.
26.11 Leiden Minu teine käik Leidenisse tulenes Kristi sünnipäevakutsest ning oli hea võimalus jälle pisut emakeeles rääkida. Peagi aga avastasime, et oleme eestlastena sünnipäeval vähemuses ning olime sunnitud inglise ja hollandi keelele üle minema. Aga vahva õhtu oli see ikkagi!
8.12 Doorn Selles väikeses maanurgas Utrechti lähistel pannkoogirestoranis nimega "Wensput" (Soovikaev) toimus esimene Diakoonia Aasta kohtumine nendele, kes Utrechti provintsis töötavad. Õhtu oli äärmiselt mõnus ja pannkoogid suurepärased. Kohe meenus Tallinna "Kompressor", kuigi siin oli märksa suurem valik.
Jätkub hiljem...
29.-31.08. Enschede See oli mu esimene peatuspaik Taizést saabumisel. Taizést saabusin ma Hollandisse koos Inge ja tema äärmiselt toreda perekonnaga. Et Enschede on Utrechtist üsna võimalikult kaugel, siis otsustasin paar päeva kohapeal olla ning pisut Enschedega tutvuda. Ega ma linna ennast eriti näinudki. 30.augusti õhtul avanes mul aga võimalus osaleda frantsiskaanlaste palvusel - see oli väga lihtne ja kaunis algus mu elule ühes teises kloostris, teises linnas - Utrechtis.
04.-08.09. Amerongen Olen siin Hollandis seoses Diakoonia Aasta projektiga. Igasugustes projektides osalemine tähendab aga ka teatud hulka kokkusaamisi, seminare, seletusi, koolitusi. Meie esimene kokkusaamine teiste Hollandisse sama projekti raames tulnud vabatahtlikega leidis aset just selles väikeses linnakeses. Pisut üle 7000 elanikuga Amerongenit ma eriti avastamas ei käinudki, küll aga viisid me teed neid seminari ajal 6.septembril Amersfoorti, kus meie ülesandeks oli otsida midagi "Hollandile tüüpilist" ning seda ka filmirullile jäädvustada ning samal õhtul sellest väike ettekanne teha. Selle nimel kondasime me mööda ilusat hollandipärast linnakest ringi, üritasime inimesi küsitleda ning kõike võimalikku iseäralikku märgata. Terve seminar Amerongenis kestis 5 päeva, mille kestel oli meil võimalus tutvuda kõigi umbes 40 noorega välis- ja Madalmaalt, kes olid otsustanud 10 kuud oma elust selles riigis vabatahtlikuna töötada. Siit võid Sa ka väikese ülevaate saada, kes me sellised oleme.
12.09. Oudewater Peaaegu igal pühapäeval on Casella õdedel tavaks võtta ette üks pikem jalutuskäik (umbes 15 km), et valmistada end ette kevadiseks palverännakuks Prantsusmaal Vezelayst Autuni (umbes 120 km). Minu esimene rännak koos Augustinuse õdedega sai alguse just Utrechti lähistel Oudewateris, mis on taas üks armas väike Hollandipärane linnake.
Rändasime piki vägagi Hollandile tüüpilist POLDRImaastikku. Teisisõnu kõndisime me mööda põllukanalite vahelist maariba.
28.09. Leiden Mu esimene eestlasest külaline Hollandis oli Tähti. 27.septembril oli tema mulle külaliseks ning järgmisel päeval otsustasime me külastada tema peatuspaika Leidenis.
10.10. Maarn Taas üks pühapäevane jalutuskäik. Seekord metsas. Selle kohta võid SIIT pisut põhjalikumalt lugeda.
11.-15.10. Arnhem Et ma olen Hollandis ka seoses EVS (European Voluntary Service) projektiga, siis vastav seminar toimuski just selles linnas. Seekord oli meid koos vaid 14 - 10 Saksamaalt, 1 Austriast, 1 Poolast, 1 Armeeniast ja muidugi 1 Eestist. Saime korralikult koolitatud ning pisut linna peal ringi ka kolatud. Seegi kord saadeti meid "tüüpilist Hollandit" otsima ning meie teed viisid meid Arnhemi vabaõhumuuseumisse.
16.-17.10. Maastricht 16.oktoobril saabusime terve Casella-kambaga Maastrichti - Hollandi lõunatippu, et ette võtta üks rännak Limburgi küngastel. Sestap sõitsime esmalt Noorbeeki, mis on üpris väike külake Maastrichti lähistel, ent kaardilt siiski leitav. Sealt kõndisime edasi Mheeri ning Terlindenisse. Tegime väikese peatuse Hoogcrutsis, kus imetlesime kohalikke kasse - neid jooksis "kiisutamise" peale küll tükki 10 kokku, kui mitte enam. Peale selle said üle vaadatud ka kohaliku kloostri varemed. Noorbeeki tagasi jõudes olime kõmpinud 13 km Limburgi "mägisel" maastikul ning teenisime igati ära ühe kuuma šokolaadijoogi vahukoorega (mmm... kalorid...).
27.10. Arnhem Taas kord Arnhemis. Seekord kutsuti mind tõlgiks (vene-hollandi-vene - huh, ajud siiamaani ragisevad) Gelderlandi piirkonnas elavate vabatahtlike kokkutulekule. Sest jah, meil üks noormees, kes peale slaavi keelte mingeid muid keeli ei räägi. Aga õnneks kulges see üritus hästi ja kõikidele mõistetavalt ja meil oli koos lihtsalt tore olla. Külastasime Het Dorpi (link on paraku hollandikeelne, aga Het Dorp on põhimõtteliselt puuetega inimeste keskus. "Het Dorp" tähendab "küla".), kus elavad ja töötavad Roelie, Zoltan ja Julia ehk siis mõned meist.
29.10. Maarssen Ahaa, nüüd jõuame selle tõdemuseni, et ma ei ole ainuke Hollandis elav eestlane, neid on siin päris palju ja päris mitmed juba päris pikka aega. Rahvustunne kohustas mind see väike rahvakilluke üles otsima ja nii me Maarssenis kokku saimegi - ligi 30 täiesti eesti keelt kõnelevat naisterahavast (see oli naiste õhtu seekord), kellest enamus ikka meeste pärast Hollandis on. Meie seas aga leidus kuulsuseidki - nt Eesti saadiku abikaasa, Kert Kullamäe teine pool jne. Igaüks aga ometi lihtne eestlane mõne juhuse tõttu või teadlikult Hollandisse sattunud. Igatahes oli see väga värskendav taas emakeelt pruukida.
31.10. Maarssen – Hollandsche Rading Taaskord sai üks mehine (naisine???) matkaretk ette võetud. Sedakorda kõndisime Maarssenist Hollandche Radingisse, mis on oma 16 km. Tee kulges mööda "siledat" Hollandi maastikku kanali ääri mööda, põldude keskelt läbi. Tee peal õnnestus meil olla tunnistajaks ühele õnnetule lehmale, kes piirdest hoolimata teele silkas ning selle asemel, et tagasi tulla, punuma pistis ning lõpuks tee (taas läbi piirde) võõrale karjamaale leidis. Õed olid nii kenad, et läksid farmerit hoiatama, nii et loodetavasti ei hulgu see mustakirju vissi siiamaani kusagil Utrechti lähistel ringi.
07.11. Amsterdam Kristlalselt aus olles polnud see mul küll esimene kord Amsterdamis olla, sest juunis ma ju ometi seal maandusin. Siiski-siiski, Schipol EI OLE Amsterdam. Amsterdam on kultuurimosaiik, linn täis alati sebivaid turiste, lahtiolevaid poekesi ning kõikvõimalikke atraktsioone ja muud sellist suurlinna juurde kuuluvat. Kuigi elamiseks on Amsterdam liiga suur, on ta ometi külastamiseks äärmiselt kaunis - eriti veel sellise ilusa ilmaga. Nii jalutasimegi mööda Amsterdami agaraid tänavaid ja nautisime lihtsalt võimalust ühte maailmalinna avastada.
13.-14.11. Zwolle Et seminaride vahepeal ka "omadega" kokku saada, korraldasid Zwolles elavad inimesed stiilipeo - Jamaica-stiilis halva maitse lillepidu. Minu meelest väga vahva idee ja nii ma seda võtsingi - riietusin nii maitsetult ja stiilselt kui võimalik. See tasus end ära, sest ma võitsin tasuta nädalavahetuse Zwolles. Nii et see linn saab mind veel näha...
14.11. Den Haag Terve nädala peatusid meil kaks üliõpilast (Ameerikast ja Inglismaalt), kes rändasid projekti WorldSmart raames 5 kuud mööda maailma - Ameerika, Kanada, Jaapan, Belgia, Holland, Saksamaa, Shveits, Itaalia - ning peatuvad iga nädal erinevas linnas. Otsustasime pühapäeval Romani (Inglismaa) ja tema sõbrannaga väikese väljasõidu teha ning sõitsimegi Haagi. See on linn, kus Hollandi valitsus koos istub. Nautisime taas imeilusat ilma ja ilusat Hollandi linna (mis on märksa vaiksem kui Amsterdam).
21.11. Baarn - Lage Vuursche - tundmatu maa-ala Tegelikult oli meil, nagu alati, plaanis teha üks pühapäevane jalutuskäik.
Sedakorda Utrechti lähedalt Baarnist Lage Vuursche kaudu Hollandsche Radingisse. Ilm oli imeilus, päev paljutõotav. Jalutuskäik oli tõesti imeilus. Enamiku ajast jalutasime me piki sügisest puudealleed, nautides looduse värvidemängu. Esimene peatus oli meil prints Williami palee lähistel, kus külalislahked skaudijuhid lubasid meil oma majakeses istuda ja lõunatoidust soojas ruumis nautida. Jõudsime ka viperusteta Lage Vuursche külakesse, kus otsustasime väikese peatuse teha ja külmakaitseks (ma kahtlustan, et õues olid peaaegu miinuskraadid, kõrval pildilolev järveke oli igatahes jääkaane all) kuuma shokolaadi vahukoorega juua. Nämm, ma ütlen. Edasi pidanuks me viperusteta jõudma Hollandsche Radingi raudteejaama, mis asus umbes 3 km kaugusel. Ometi, peale 6 km kõmpimist ei olnud raudteejaama kusagil. Jõudsime siiski välja ühele maanteele ning avastasime inimeste käest aru pärides, et oleme sihtpunktist võimalikult kaugel ja lähim raudteejaam asub meie alguspunktis, Baarnis, 6 km kaugusel. Aga väljas kippus juba pimedaks minema ja me olime juba ligi 15-16 km kõmpinud, nii et jaks hakkas otsa saama. Nii jäime lootma inimeste headusele ning jalutasime lähimasse bensujaama, lootes leida kedagi neljal rattal, kes on meid nõus raudteejaama viima. Lõpuks õnnestus meil 3 meist auto peale saada. Tegemist oli viisaka marokolasega, kes meid Soestdijki raudteejaama viis (selles linnakeses pidada kuninganna resideeruma, aga pimedas poleks me teda nagunii näinud). Jõudsime õnnelikult koju ning ka ülejäänud 3 said samal viisil poole tunni pärast kohale. Nii et lõpp hea, kõik hea.
26.11 Leiden Minu teine käik Leidenisse tulenes Kristi sünnipäevakutsest ning oli hea võimalus jälle pisut emakeeles rääkida. Peagi aga avastasime, et oleme eestlastena sünnipäeval vähemuses ning olime sunnitud inglise ja hollandi keelele üle minema. Aga vahva õhtu oli see ikkagi!
8.12 Doorn Selles väikeses maanurgas Utrechti lähistel pannkoogirestoranis nimega "Wensput" (Soovikaev) toimus esimene Diakoonia Aasta kohtumine nendele, kes Utrechti provintsis töötavad. Õhtu oli äärmiselt mõnus ja pannkoogid suurepärased. Kohe meenus Tallinna "Kompressor", kuigi siin oli märksa suurem valik.
Jätkub hiljem...
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home